 |
| lapsed ja lapsehoidjad (pildilt puudub Hannah) |
Maja on tühi. Vaikne. Nukker. Üle pika aja ei ole enam kuulda armsaks saanud laste naeru ja nuttu, nende samme trepil või Nei laulmist. IV korrus on välja surnud. Alles oleme jäänud siia vaid meie Hannahga [hääldus: Hanna]. Emma, Maia ja Marie ka, kuid neid näeb nüüd harva.
 |
| lapsehoidjad.. |
Hakkan neid armsaks saanud inimesi ja Normandiat tõsiselt igatsema, kuid ehk tulen järgmine aasta jälle. Nei juba teatas Alexandrale, et tahab, et ma ka järgmine aasta tuleksin. See oli niiiii armas temast! Eks näis, mis saab. Ma ei tahaks väga nii kaugele ette mõelda.
Ainuke hea asi nende lahkumises ongi see, et ma sain oma vannitoa tagasi. Nüüd on mul neid kaks. Üks duššiga ja teine vanniga. Saan jälle võtta ülipikke ja mõnusaid vanne õhtuti.  |
| You are never too old to have fun! |
 |
| Stella ja Emma |
 |
| Lapsed mängimas. Stella tegi mulle ise ka käevõru. Kannan seda peaaegu iga päev... |
 |
| Nei ja Patricia laste jalgratastega |
Pärast õhtusööki oli meil alati väike traditsioon minna mängutuppa: lapsed said mürada ja meie (Marie, mina, Nei, Aleksi ja mõnikord ka Thomas) mängisime piljardit. Armastasin seda mängu juba Eestis ja siin sai see veelgi kallimaks. Mõnel päeval oligi see päeva parim hetk, kuid mitte seepärast, et mul oleks siin igav või kuidagi halb, see aeg oli lihtsalt nii armas ja eriline.
 |
| padjasõda |
Täna oli kurb päev, kuid elu läheb edasi. Tulevad uued seiklused, uued sõbrad ja uued kogemused.
See you soon!
Au revoir!
No comments:
Post a Comment