Täna saab täpselt 3 nädalat täis kui ma esimest korda Prantsusmaa pinnale astusin. Homme õhtul kui Eestimaale saabun on mul kaasas meeletu kogemustepagas, seda muidugi lisaks minu üliraskele ja mitte eriti hästi kinni minevale kohvrile. Selle aja jooksul olen kohtunud meeletul hulgal väga erinevate inimestega, õppinud prantuse keelt ja Prantsusmaa kohta, väga palju reisinud, käinud hobuste võiduajamistel ja polo matšidel, elanud lossis, saanud uusi sõpru (nii väikesi, suuri, karvaseid kui ka sulelisi), mu inglise keel on meeletult arenenud, olen maitsnud Normandia õunasiidrit (vuhhhhh!kohutav!) ja juustu jnejnejne.
Enne kui siia tulin, küsiti minult pidevalt "Kuidas sa julged?". Ma ei ole osanud selle kunagi vastata, kuid tean vaid seda, et ilma selle julguseta ei oleks ma kunagi saanud nii palju asju näha ja kogeda. Ma ei taha nüüd öelda, et kõik noored tüdrukud peaksid minema suveks välismaale lapsehoidjaks, sest see töö ei sobi paljudele. Üksinda võõras riigis ja võõras perekonnas olemine, kus sa riigikeelt ei räägi, ning veel väikelapse hoidmine EI OLE LIHTNE, aga see ei ole võimatu :D. Minu jaoks on see olnud fantastiline kogemus, millest ma ei kahetse hetkegi.
Kuigi 3 nädalat võib esialgu tunduda kui väga lühike aeg, oli see minu jaoks täiesti paras. Aeg ei lennanud, kuid see ka ei seisnud. Kui ma oleksin siia tulnud eesmärgiga võimalikult palju raha teenida, oleks jah see 3 nädalat vägagi lühike aeg olnud. Samas, see oleks ka väga vale töö olnud ;). Reisikulud (nii lennupiletid kui ka minu isiklikud reisid Prantsusmaa pinnal) said aga kaetud, mis minu jaoks oligi põhiline. Ma ei tulnud siia varandust kokku ajama, ma tulin siia õppima ja uusi kogemusi saama!
Täna alustame aga sõitu Pariisi poole (peatume Pariisist väljas!) Alexandra õe majja. Tõotab tulla tore õhtu ;), aga mitte öö. Reisimine + uus koht = laps nutab öösel. Homme aga hakkab kell 14.20 lennuk Tallinna poole lendama ja 18.25 peaksin tagasi kodumaal olema. Õhtuks olen tagasi kodus ja kolmapäeva hommikul juba kooli :D. Oli ka aeg!
Varsti näeme!
Au revoir!
No comments:
Post a Comment