Hannah ristimine

Bonjour!

Reedel (19.08) oli Hannah ristimine. Tegemist oli siis minu teise ristimisega, millest üks oli rootsi ja teine prantsuse keeles. Ühestki ei ole ma aru saanud.

Muidu läks ristimine hästi. Ilmaga väga ei vedanud, kuid keegi ära ei külmunud. Vist. Hannah pidas end hästi üleval. Külalisi oli palju-palju, niiet pidevalt käis üks prantsusekeelne siristamine.

Paremal on pilt kirikust, kus ristimine toimus. Te võite kolm korda arvata, kus kirik asub! Täpselt 100 meetrit lossist. Selles lossis one enamus perekonnast ristitud (ka Alexandra- u35 aastat tagasi). Olgugi et kirik majale nii lähedal asus, läksime ikka kõik sinna autodega! Mugavus ikka eelkõige!


Seest on kirik pisike, kuid väga armas. Istuma mahub max 6 inimest, teised peavad kannatama.


Nagu ma hiljem teada sain, kasutatakse seda kirikut vaid ristimiseks ehk siis kord kahe aasta jooksul. Vahepeal on see aga väga must ja tolmune, mistõttu kiriku koristamiseks kulus teenijatel päevi. Ristimiseks oli aga kõik ilus ja puhas.

Pildil on spetsiaalselt ristimise jaoks tellitud dražeed. Nagu sünnipäev ei ole õige ilma tordita, ei ole ristimised siin õiged ilma nende kommideta.

Sees on hiiglaslik pähkel, mis on  kaetud magusa glasuuriga. Päris head, kuid Fazeri omad on paremad. Külalistele anti ka väike meene kaasa: väike armas kotike nende dražeedega (pilt).

Lisaks dražeedele oli ristimisel ka traditsioonile tort, mida süüakse Prantsusmaal nii ristimistel kui ka pulmas. See koonusekujuline tort koosnes väikestest vaniljekreemiga täidetud saiapallikestest, mis on siis kuumaks aetud suhkruga üle valatud. Kalorid lausa kisendasid, kuid muidu oli päris hea. Huvitav. Magus. 
Kuna ta ei lase minul vertikaalseid pilte üles laadida, peate leppima halvematega. Paremad lähevad üles facebooki.

Pidusöök oli kolmekäiguline: juurviljad, lõhe ja tort. Lõhe polnud pooltki nii hea nagu ema kodus teeb, aga häda korral kõlbas ka. Lõhe on siiski lõhe.



Stellaga



Kuna ilm läks pidusöögi ajal ilusaks, otsustasime Neiga välja minna. Jooksime lastega võidu, mürasime jne. Lõpuks tegime ka väikese fotosessiooni.

Nei on tõsiselt lahe inimene. Tema räägib minuga prantsuse keeles, mina temaga inglise keeles. Kuidagi, läbi raskuste, saame üksteisest aru. Enamasti.



Mina, Stella ja Nei



Pärast pidu anti minule vaba pärastlõuna. Nii ma võtsingi oma fotoka, rahakoti ja päikeseprillid, uurisin Google Maps-st natuke kaarti, võtsin jalgratta ja hakkasin Blonville poole sõitma. Normandia väikelinnad on lihtsalt fantastilised. Nad on nii ilusad, nii puhtad, nii värvilised.


Blonville

 Nii ma sõitsingi täiesti võõras linnas üksinda. Ega ma enamjaolt ei teadnudki, kus täpselt olen ja kuidas tagasi saan. "Aga elu ongi seiklus" kordasin endale ja sõitsin edasi. Teadsin vaid, et kui mööda randa paremale sõita, tuleb Deauville kunagi vastu, sealt oskan edasi minna. Ja mul oligi õigus, Deauville tuli vastu, kuid enne seda tuli SUPERMARKET.

Minu esimene supermarket Prantsusmaal, kus kõndisin ringi, silmad punnis. Üsna palju, kuid mitte rohkem kui meie Selverites,  müüdi ALKOHOLi (veini ja siidreid, kuid oli ka kangemat). Enamus veine oli alla 5 euro (peamiselt 3 eurot), niiet ega ma sealt väga ära ei tahtnud tullagi. Ostsin ühe kaasa, ei teagi miks. Normandiale omaseid MOOSe oli samuti väga palju, sain lõpuks endale 2 aprikoosimoosi (hind 1,30 purk). Ema küll ütles, et kodus ootab mind juba paar tükki, kuid ma lihtsalt ei saanud ostmata jätta. Aprikoosimoos röstsaia peal on võrratu. šokolaadidest oli peamiselt LINDTi (šveits)  šokolaadid, kuid leidsin ka COTE D`ORi. Belgia šokolaadi COTE D`ORi peetakse üheks maailma parimaks šokolaadiks, kuid mina isiklikult eelistan ikka Fazerit. LEIBa Prantsusmaal ei ole (kui siis just suurlinnade Vene kauplustes) ja ega SAIagi päris sellisel kujul, nagu meil on, siin ei ole. Nüüd ma valetan, on küll, kuid populaarsed on pigem need pikad soojad saiad, mida meilgi Selverites müüakse. PIIMa säilivusaeg on mitu kuud ning piima ei hoita külmkapis. Kuna nad on plastmasspudelites (meilgi võib neid nüüd poes leida) ja ei tea, mis aineid sisaldavad, ostetakse neid meil kastidega, ning külmkappi läheb vaid see pudel, mis parasjagu lahti on. Vot nii käivad asjad meil siin Prantsusmaal.


Blonville



Ostsin siin endale paki küpsiseid, 2 aprikoosi ja coca cola (koos muuga, mille koju tassin) ja läksin randa, kus pidasin väikese pikniku. Jalad olid üsna väsinud, sest selleks ajaks oli maha sõidetud vähemalt 10 kilomeetrit. Inimesed päevitasid rannas, kuid mina vandusin "Teised on päevitustega, kuid minul, põhjamaalasel, on jahe" ja tõmbasin jaki peale. Päike paistis, kuid tuul oli jahe.



piknik



 

Kuna homme oli kavas reis Pariisi, võtsin oma varanduse ning asusin teele. Pärast väikest peatust Deauvilles, hakkasin tagasi Le Quesnay poole sõitma. Maha sai sõidetud u 20 km, niiet ega jalad mulle õhtul rahu ei andnud. Vahelduseks on aga hea trenni teha, siin ju toidetakse mind liigagi hästi.

Au revoir!