Täiesti tavaline päev

Bonjour!

Ma võiksin iga päev kirjutada, mida ma sel päeval tegin, mis kell ja mida sõin, kuid ma siiski keeldun seda tegemast. Esiteks seepärast, et mu peas keerlevad vaid võõrad prantsusekeelsed sõnad, mis takistavad mul päeva meenutamast, teiseks seepärast, et ma kohe üldse ei taha meenutada, kuidas preili minuga jäädes vaid paanikas nutab ning karjub "mama et papa!" JA kolmandaks seepärast, et ma lootusrikkalt usun, et keegi päriselt ka loeb seda blogi, ning olles ise suur blogide lugeja, ei viitsi ma kunagi kellegi päevakava lugeda.

Kuna täna midagi erilist ei juhtunud, siis mu peas on täielik tühjus. "Millest küll nüüd kirjutada?" vaevab mind juba pikemat aega. Kas Normandia ilmast ja loodusest? Või hoopis inimestest? Või äkki hoopis minu lapsehoidja karjääri suurimast pähklist?

Kuna viimane teema on minu jaoks natuke liiga masendav, siis jätaksin selle tulevikuks. Ei taha nüüd kedagi päris ära ehmatada, aga kerge mul ei ole. Kõik on aga aja küsimus - varsti läheb kergemaks! Olen selles kindel. Ka inimestest pole mõtet mul kirjutada, sest paljud pole veel siia jõudnudki. šveitsis elavad Stella, Thomas ja lapsehoidja Ney ning UK-s elav Sonja jõuavad Deauville` alles laupäeval. Siis peaks elu lõbusamaks minema! Jääbki siis järele loodus ja ilm, millest kirjutada.


Viimasel ajal on meil ilm siin Põhja-Normandias olnud fantastiline. Kuna nii Tartu ilmateade kui ka Deauville` ilmateade on mul lahti paralleelselt, siis saan neid tihti võrrelda. Vahe on üsna suur: kui Tartus on temperatuur 15C, siis meil on siin 26C. Seda vähemalt täna. Samas ei saa ma väita, et 26C siin oleks väga palav. Nii kaua kuni oled päikese käes on hea ja soe, kuid kuna merelt tulev tuul on jahe, siis viludas on üsna jahe.

Kuna ilmateate kohaselt on homme üks viimaseid imeilusaid päevi, siis kavatseme lõuna veeta linnas. Plaanis on Jerome vanematega, kes paariks päevaks Lõuna-Prantsusmaalt siia on sõitnud, minna randa lõunat sööma. Arvatavasti samasse ebanormaalselt kallisse restorani, kuhu eelmine aastagi. Vähemalt midagigi põnevat minu päevas!

Kui aga tänasesse päeva tagasi pöörduda, siis oli mul piisavalt aega, et jalutada farmis ringi, pildistada, meenutada ja mis peamine - kasvuhoonest kirsstomateid varastada. Kuna pirnid minu üllatuseks veel valmis ei olnud, siis pean mõnda aega leppima vaid tomatite ja maasikatega.

Nüüd aga vaadake natuke pilte ka!

A demain!  [Homseni!]