Bonjour!
Hannah |
Juba autost välja tulles teadsin kohe, et üheks esimeseks
kohaks, kuhu lähen, on muuseum, kus hoitakse seda kurikuulsat käsitööd. Bayeuxi
vaipa on mainitud igas kunstiajaloo raamatus ning paljudes ajaloo õpikutes.
Tegemist on 70 meetri pikkusele riidele tikitud stseenidega, mis kujutavad
Inglismaa vallutamist normannide poolt. Vaip on pärit 11-12 sajandist.
stseen Bayeuxi vaibalt |
„One ticket for a student, please!“ küsin ma muuseumi
klienditeenindajalt.
„ 3.80 euros, please. Where are you from?“ soovib ta mingil
põhjusel teda. „Äkki mingiks uurimuseks?“ mõtlen ma. [ek.k „... . Kust sa pärit oled?]
„Estonia“ vastan, mille peale noore daami silmad imestunult
minu omadega kohtuvad. Ma vaid naeratan, sest juba tean, et ega keegi väga
midagi Eestist ei tea. Neile on see kui mingi müstiline maa põhjas Venemaa kõrval,
kus on alati külm ja räägitakse vene keelt.
Enne vaiba nägemist aga visatakse mulle kätte telefoni moodi
asjandus, kus onu ilusas inglise keeles seletab mulle vaiba stseenide sisu.
TelefoniGiid on mõeldud, kas üliaeglastele või väheke lollidele. Ise uurides ja
puurides, mida stseenid kujutavad, nõuaks meeletult olematut aega. Onu aga
räägib põhjalikult iga stseeni lahti, moodustades ühe pika muinasjutu. Ja PIKK
see tõepoolest oli. Vaip on, nagu ma mainisin, 70 meetrit pikk, mis on
muuseumis keeratud ühe poolkuu kujulise pimeda ruumi seina. Kuna vaipa
pildistada ei tohtinud, peate leppima Interneti copy-paste-ga. Või, veelgi
parem, googeldage! Kindlasti tuleb tuttav ette! Liis, sina ikka mäletad!
Mingil moel tuletab Bayeux mulle Tartut meelde – pisike armas
linnake, mille keskel voolab kuulus jõgi. Tegemist on küll palju väiksema jõega
kui Emajõgi, kuid ilusaid vaateid on igal nurgal.
Samuti käisin vaatamas ka Bayeuxi katedraali (Cathédrale Notre-Dame de Bayeux) . Muud võimalust lihtsalt ei olnud – kirik asub linna südames ning katedraali torne näeb juba linna sõites. Tegemist peaks olema vist gooti stiilis kirikuga Normandia arhitektuuri mõjutustega. Meeletult ilus, võimas, uhke ja suur katedraal. Ta on võimas nii väljast kui seest. Lihtsalt võimas! Aga vaadake pilte, saate ise aru.
Kuna linn on väike, siis üsna kiiresti sai mul peamised
vaatamisväärsused ära nähtud. Ka peamine kaubandustänav nende seas. Nagu ikka
oli see täis suveniiripoode, Normandia poode, kus müügil kohalikud õunasiidrid,
juustud ja moosid, kalleid disainerpoode ning kohvikuid ja restorane. Kui linn
sai juba mitmendat korda läbi käidud, ostsin väikesest toidupoest paki
küpsiseid ning seadsin end mugavalt jõe ääres olevatele toolidele sisse, et
seal kohalikku eluolu nautida (loe: süüa küpsiseid, kuulata muusikat ning
lugeda „Hommikusöök Tiffani juures“ lõplikult läbi“. )
Tegemist oli sel aastal minu esimese väikese reisiga
Normandias. Linn on ilus nagu kõik Normandia külakesed ja nagu ikka, imearmas.
Samas, minu lemmikuks jääb alati Honfleur, millele järgneb Deauville. Järgmine
nädal aga on plaanis ikkagi ära näha Mont Saint-Michel – vaatame, kas plaan ka
reaalsuseks muutub.
Au revoir!
No comments:
Post a Comment