Juba eelmisel aastal kirjutasin prantslaste musikultuurist, kuid mulle tundub, et see teema ei ole veel end ammendunud. Nüüd kui ma olen juba 2x3,5 nädalat prantsuse peres elanud, võtaksin selle teema uuesti üles. See osa sellest kultuurist on minu kui eestlase jaoks siiani üsna suur müsteerium, kuid ma hakkan sellest järjest enam aru saama.
"Kuna ma peaksin? Kas ma peaksin? Kust poolt alustada? Kuidas see ikka täpselt käib? Mitu korda?" käib nagu tüütu kärbes eestlase, kes esmakordselt satub Prantsusmaale, peas ringi. Tegelikult võiks aga need küsimused koju jätta, sest tegelikult tuleb see loomulikult välja. Nii loomulikult kui välismaalasele võimalik.
Olen märganud, et minu prantsuse perekond aktsepteerib fakti, et tulen mitte-musitamise kultuurist, mistõttu päris tihti ma sellest ka pääsen. Kohe kindlasti aga ei pääse ma musitamisest esimesel kohtumisel (või kui pole ammu näinud) ning hüvasti jättes. Prantslastele on aga see nii loomulik kui küsimus "Ca va?" [kuidas lähed, okei, hästi...], mida öeldakse enne sööki, söögi peale ja ka pärast sööki. Kuid see on täiesti teine teema!
Juba väikesest peale käib üks suur musitamine ja selle õpetamine lastele. See algab üles ärgates ja lõppeb uinumisega. Näiteks hommikusöögi lauda istudes tuleb kogu pererahvas läbi musitada. Veab neil, kel on väike laud ja väike pere! Igatahes, seda väga soositakse ja rõhutatakse. Vanemate iga teine lause on "Un petit bisous pour X (pane nimi asemele)!" [üks väike musi X-le] Ja kohe kindlasti tuleb üks musitamise maraton teha ka enne uinumist!
Päris võhivõõraid inimesi tänaval keegi musitama ei lähe. Vähemalt mitte normaalsed inimesed. Küll aga sõpru, sugulasi, pereliikmeid ja inimesi, keda sulle tutvustatakse. Pedro näitas mulle oma poja mingi klassi lõpetamise aktuse videot ja seda vaadates jäi mul suu lahti kui õpilased musitasid ka õpetajaid. Hea, et kärbes sisse ei lennanud! Seda ei kujutaks küll Eestis ette :P!
Samuti vaatasin kahtlaselt ka kahte politseinikku, keda jalutades Deauvilles nägin, kes samuti musitasid. Põsemusid meeste vahel on täitsa normaalne ja tavaline siin Läänes.
Nüüd aga natuke tehnikast ka. Põsemusisid hakatakse tavaliselt andma paremalt poolt. Muside arv sõltub aga regioonist: 1-4 musi. Meil siin on 2: paremale ja vasakule. Kui väga laisk oled, võib ka ainult ühe teha! Täiskasvanud tavaliselt põsemusi ei teegi, vaid panevad õrnalt põsed kokku ja teevad huultega musi häält. Lastele tuleb teha aga korralik põsemusi.
Gros Bisous de Deauville! A bientot!
No comments:
Post a Comment