Keelebarjäär

Parim näide prantsuse keele tähtsuse langusest on Eurovisioon. Kui mõnikümmend aastat tagasi olid Eurovisioonil kõlavad laulud ühtlaselt jaotunud prantsuse- ja inglisekeelseteks, siis nüüd laulab prantsuse keeles vaid Prantsusmaa esindaja (seda muidugi väikeste erinevustega).  Ja eks praegu valitseb ju Euroopas sama olukord: prantsuse keelt räägitakse vaid Belgias (,Andorras) ja Prantsusmaal (sh saared).

Siin on aga olukord turistidele eriti hull, sest väga vähesed kohalikud räägivad inglise keelt. Kui ma varem arvasin, et siin valitseb lihtsalt põhimõte „Kui prantsuse keelt ei oska, ära tule siia. Mina sinu pärast inglise keelt ära ei õpi“, siis tegelikult on asjad natuke teistmoodi. Olen sel teemal Alexandraga rääkinud ning tuleb välja, et põhjus, miks prantslased inglise keelt ei räägi, ei ole mitte jäärapäisus ja egoism, vaid nad lihtsalt hakkavad seda nii hilja koolis õppima. Inimene omandab (õpib) keeli aga kõige kergemini lapseeas, niiet inglise keele õpingutest on neile sama palju kasu kui minule Helmeti prantsuse keele tundidest. Ja nii ongi, ega nad peale „hello“ ja „my name is..“ ei oskagi. 

Põhjus aga, miks Alexandra inglise keelt soravalt kõneleb on see, et tema ja ta õed-vennad käisid erakoolis, kus keskenduti rohkem inglise keele õpingutele kui tavalises koolis. Jerome aga töötab telefonifirmas vms Orange (one of the world`s leading telecommunications operators) ja töö pärast peab seda oskama.

Keel osutub päris tihti suureks takistuseks ka minul siin. Küll aga olen ma igasugustes arvamismängides varsti meeletult hea. Ja nii võiksingi jaotada oma suhtlemise siin kolmeks etapiks:

1.       Nt Ney (brasiilia lapsehoidja, kelle nime ma kirjutada ei oska, aga nii seda hääldatakse) räägib mulle pika jutu prantuse keeles maha. Selle peale kortsutan mina kulmu ja teen vägagi segaduses näo pähe. Mõnikord aga õnnest mul üksikutest tuttavatest sõnadest mingi seos luua ja saan mõttest isegi aru. Bravo!

2.       Nähes minu paanikas näoilmet räägib ta sama asja jälle, kuid nüüd juba kätega kaasa aidates. Kaugelt võiks see välja paista mingi tantsuna, mida paljad aafriklased ümber lõkke tantsivad. Tavaliselt aga need märgid ja viiped aitavad.

3.       Tuleb kutsuda appi keegi, kes vähegi inglise keelt oskab.

Ehk siis, ärge üldse lootkegi, et ma selle 3 nädalaga prantsuse keele ära õpin. See on täiesti võimatu! Tegemist on äärmiselt raske keelega ja ega need sõnaraamatud-vestmikud, mille kaasa vedasid väga suureks abiks ei olegi.